tag:blogger.com,1999:blog-2742593067124048121.post3315343497145810801..comments2024-03-24T13:19:46.496-07:00Comments on Meretuul: Vaikus, mis hirmutab.( Nuttu ja hala ka..)Meretuulhttp://www.blogger.com/profile/08767043940188266226noreply@blogger.comBlogger2125tag:blogger.com,1999:blog-2742593067124048121.post-46832634100309589942010-04-11T23:20:49.305-07:002010-04-11T23:20:49.305-07:00Tjah, kusjuures nii olig i- ta oli telefoni naabri...Tjah, kusjuures nii olig i- ta oli telefoni naabri juurde unustanud ja ise rõõmsalt koju läinud, alles järgmise päeva pärastlõunal leidis selle üles ja kõik oli tema endaga tegelikult hästi. Õnneks, sest muretsesin väga ta pärast.Meretuulhttps://www.blogger.com/profile/08767043940188266226noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2742593067124048121.post-90152642248208468772010-04-09T06:03:06.753-07:002010-04-09T06:03:06.753-07:00Veel üks variant, et on telefoni kaotanud. Tõenäol...Veel üks variant, et on telefoni kaotanud. Tõenäoliselt pole inimesega siiski midagi juhtunud. Aga sellist muretsemist tean isegi. Eriti kui on olulise inimesega tegemist. Samas on mulle korduvalt öeldud, et miks ma peaksin täiskasvanud inimese pärast niimoodi muretsema. On see ehk seepärast, et ma tunnen end pisut solvatuna kui minuga ühendust ei võeta ning see pole mitte mure, mis paneb mõtlema ja närveldama, vaid ignoreeritus? Või ma kujutan tõesti teist inimest autorataste all ning mõtlen, mis edasi saab kui see tõsi on? Raske öelda... <br />Tõenäoliselt võetakse siiski varsti ühendust ja selgub väga lihtne tõde, miks telefon pikalt vaikis. :)Anonymousnoreply@blogger.com