Blogisõltuvus: raamatukoi kopeerib ja pasteerib

Jaahh, eile käis siis härra itimees ja tegi selgeks, miks ma ( ja õnneks v kahjuks mitte ainult ma!) enam üldse mingitki normaalset internetiühendust ei oma. Nimelt olla meie kohalik võrguke lihtsalt väga ülekoormatud. Keegi olevat tavainternetiga mingil moel ühendanud veel ka Wi-fi levi ja nüüd kõik tarbijad korraga ei pääsevat enam infole ligi. Erilised eksperdid, ma ütlen. ( mitte et ma itiasjadest üldse midagi mõikaks, aga ilmselge ju, et vale otsus, kui sellega nii palju problasid tekib ). Nuuh, vähemalt põhjus on siis nüüd teada, et ei ole mu vana arvutilogu lõplikult veel ulluks läind, vaid keegid keenjused lihtsalt tegutsevad saare peal taas. Loodetavasti saavad nad oma kenjaalsustele peagi ka parema lahenduse otsitud, sest no kamoon, nii ei ole ju võimalik korraliku inimese kombel üldse tööd teha ( blogimisest rääkimata, :)))).
Ja nii ma siis ootan päevad otsa kannatlikult, kuni jälle saabub minu kord 5 minutiks netti pääseda, et üritada sel ajal ülehelikiirusel vähemalt kirjakast läbi sirvida ja paar näpuliigutust ehk töistel aladelgi ää teha .. . Kui võrk vahepeal jälle kisama ei hakka, et Internet Explorer cannot display the webpage … Prr, närrrvi ajab see lihtsalt, ma ütlen.
Ja blogisissekandeid saab kah aint nii teha, et kõigepealt wordi tekst valmis ja kui avaneb helde võimalus, siis siva üks kopi-peist … Jube küll, eksole, sõltuvus ju lausa, kui tuleb blogist puudus peale, eriti kui tead, et ei saa.

Tegelt muidugi on ka interneedluseta olemisel omad plussid, no näiteks et saab rohkem raamatuid lugeda. Jätsin praegu Steinbgraberi natukeseks kõrvale ( väga-väga hea raamat tõesti, aga tsipa tõsine ja ongi hea kui kõiki neid aspekte ja probleeme, millest autor nii haaravalt kirjutab, saab vahepeal natuke niisama seedida, ühekorraga neelates saaks muidu liiga ruttu otsa ja kõik ei jõuakski ehk päris kohale). Sain nüüd kätte ka kauaoodatud Justin Petrone`i „Minu Eesti“.
Taas ülimalt vahva lugemine, vahepeal kõkutan nii naerda, et vähe pole. Ühtpidi lihtne ja kiire lugemine, teistpidi jälle hea võimalus iseennast kõrvalt jälgida. Häirib vast ehk ainult liigne katkendlikkus, kõik olukorrad lõpevad kuidagi poole peal ära, ühtki süžeed pole päris lõpuni arendatud. Saan muidugi aru, et tegu ongi rohkem meeleolude ja võrdluste ja eripärase väljatoomise raamatu kui ühtse kandva ideega romaaniga, aga ikkagi … Hakitud, aga naljakas ja tore raamat siiski. Edeneb üsna kiiresti, nii et nädala lõpuks peaks ühele poole saama. No ja kui see nett meie saart ikka väga kaua veel ei kavatse külastada, siis mul kõrgub juba nii oma poole meetri kõrgune virn raamatuid riiulil, mis kõik ootavad läbilugemist. Ja ka üks raamatututvustus oleks vaja juba kusagil kuu aja pärast läbi viia … Sellega on aga nii, et püüan neid tutvustusi teha nö vana rasva peal- st võtta ette raamatuid, mille lugemisest on möödas vähemalt paar kuud, võib-olla isegi aasta ja siis uuesti meelde tuletada. Seda seepärast, et selleks ajaks on nö esimene vaimustus juba lahtunud, saan neid veidi teise, ühtpidi värskema, teisalt aga kainema pilguga vaadata, ja oleks väga tore, kui ka internetist teiste lugenute arvamusi kiigata, ja siis nende põhjal üks korralik tutvustus teha. Nüüd aga, kus mul netti pole, tuleb vist kõik viimatileotu taas kiirkorras läbi sirvida … Nii et tööd jätkub. Internet, uu ??!!