Õnnelik inimene

Jahhh, päevad muudkui lähevad, mingis imelikus udus. Tirts oli vahepeal haige, sestap raali man ei pääsenud ja nüüd kuidagi tunnen, et ei suuda enam sammu pidada. Sehandses blogiilmas nimelt. Kõik on vahepeal nii palju uusi sissekandeid teinud, et võtab silme eest kirjuks. Nii palju huvitavaid küsimustikke ja meeme, et ei tea enam, kust alustada. Lisaks on ilmunud välja ka paar üsna huvitavat tööülesannet, nii et elu on rõõmsalt kirju hetkel.
Tunne on lausa tobedalt õnnis. Eriti selle pärast, et nii tore ja rahuline nädalavhetus oli. Nii-nii õhkamise tuhin on peal, aga ei oska seda isegi sõnadega edasi anda. Äkki ma olen nüüd (lõpuks) jõudnud seisusesse, kus olen ülendatud õnnelikuks inimeseks, kes on vahel õnntu ( mitte vastupidi, nagu tavaliselt)?

Jaah, tuba oli soe, viirukilõhn heljus tubades, küünal hubises õdusalt, ootusärevus põksus... Ja siis juba vaikne muusika ( Cafe del Mar`i ja Nans N`i kogumikud vaheldumisi) ja öine kohvijoomine ( no NIII ebaminulik kui üldse olla saab) ja filosfeerimine/ jututamine kohvetamise juurde kuni kella viieni varahommikul ....
Ei, te ei eksi, kui arvate, et see oli üsna romantilises stiilis kohtumisõhtu. Ja nagu imeväel hakkas mu pesumasin taas viperustetea tööle, veetorud uuriti olevat välisseina vahel, mistõttu nendega ei saa miskit muud peale hakata kui oodata kevadet lootuses, et külmunud torud vahepeal ei lõhke. Ja külmiku jaoks püüti meeles pidada järgmisel korral vajalikud töövahendid kaasa võtta. Boonusena võeti mult ära mu aasta eest manalateed läinud fotokas ja arvati, et ehk saab sellelegi veel eluvaimu sisse puhuda. On mõnel alles kuldsed käed!
Eriti armas oli järgmisel ööl, kui oled juba õndsalt suutnud uinuda, ärgata uuesti selle peale, et keegi saadab sõnumeid. Ja lugeda sõnumitest, et kohumisõhtu oli ka teisele osapoolele sama köitev, oluline ja meeldejääv ning et üldse oled sa tema arvates igati ülimalt armastuväärne inimene ning et ta igatseb juba uut kohtumist ja... (sms-i lugejale ilmub suunurkadsse iga loetud reaga aina õnnissulnim naeratus... :)) :))):)))))))))))))))))))))))))))
Kui seesugused (harvad, aga olulised) hetked elus ei tee õnnelikuks inimeseks, siis mis veel?