reede, 20. november 2009

Magamata öö

Vaat mis uneuduse peaga netiavarustest õnnestus õngitseda!!! Naersin omaette valju häälega tükk aega - lambiga kiiktool, mille valgusti hakkab põlema tooli kiikumise peale. Ajab ikka muigama küll too kujutluspilt kui tahaksid mugavalt kiiktoolis röötsutades lugeda, aga ei saa, sest niipea kui sa enam ei kiiguta/liiguta, kustub valgus. Bööö!!!


Hommik helkima lööb katustel

peagi algab päev.

Rõõmus kellatirin kasutu-

polnudki ju und,

väsimus on suur ...


See InBoileri laul iseloomustab hästi ka minu tänast ööd/hommikut. Ei teagi, kas see on ärevusest väidetavate elumuutuste ees, üldisest närvipingest või millest(täiskuud vist praegu pole ja ka liigsete energiaülejääkide üle just kurta ei saa), aga viimastel nädalatel on mul väiksemat sorti probleeme õhtuse uinumisega. Hakka või muretsema. Igakas juhuks ma praegu veel siiski ei hakka, sest päris magamata pole veel olnud...


Täna oli küll nii, et magama jäin umbes täpselt 00.20 ja taas olin januse kurguga üleval kell 03.44. Tuigerdasin kottpimedas toas veepudelit otsides käsikaudu ringi, külastasin nii igaks juhuks ka väljalaskeasutust ning lootsin seejärel mitmeks tunniks taas magusaste uinuda. Häh, looda sa!

Ei minigt uneraasugi kusagil, ole sa kumma külje peal, selili, kõhuli või kasvõi pea peal, ei targemat tulemust kuidagi. Ainult kahtlase väärtusega mõttekatked vilksasid teineteise järel läbi pea, üks jaburam kui teine. No tee või tina. Kuulasin siis saare öövaikust aja kiirema kulumise mõttes. Ei ainsamatki häält, ainult kauge külmkapi undamine kostus köögist. Koerad ei haukunud. Autod ei sõitnud. Hiired ei krabistanud (õnneks!!). Puud ei kohisenud akna taga. Mingil hetkel hakkas vihma ladistama. Tavaliselt vähemalt see heli tekitab unise mõnutunde sellest, et sina oled õdusasti sooja teki all, pehme padi pea all samal ajal kui väljas on külm, rõske ja ebameeldivalt niiske. Ei aidanud täna seegi.

Uuesti õnnestus uinuda alles umbes täpselt kell 05.58, st sain magada veel peaaegu et 47 minutit. Aga oleks see siis ka mõni uni olnud, ainult vastikud luupainajad olid. Ärkasin niisiis telefonikellatirina peale, üleni külma higiga kaetud, tuju oli viril ja silmi oli raske lahti hoida. Lahmisisn kõigepealt sisse suure kohvi ja seejärel veel pisut lahjema cappucchino. Loodetavasti aitab see normaalselt rivis püsida. Tänase ja ka järgnevate päevade plaanid on suured ja kaunid ning seotud peamiselt tööülesannetega lähemal ja kaugemal.

Eraelu puudub mul praegu õnneks või kahjuks täielikult. Eks näis, ehk ongi nii kergem. Ja targem? Elada eeskätt iseendale, oma lapsele, meeleoludele, siis tööle ja hobidele ning kedagi üleliigset sellesse toimivasse kooslusesse mitte lasta. Punkt.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar