Teisipäevast läheb ilusamaks

Ja kus huvitav see lubatud ilus ilm siis on? Eile kõik ilmateated pasundasid, et teisipäevast läheb ilm ilusamaks ja see järelejätmatu tilkumine õues on tõepoolest juba liiga üheülbaliseks muutunud. Eile oli meie maja ette juba väike ja kuiva jalaga üsnagi keeruliselt ületatav tiigike tekkimas. Aga täna hommikul ikka räästad koliseid ja vesi lirtsus mulla seest üles ja vihmutas täie mõnuga ...
Rääkisin juba eelmisel nädalal ühe ja teisega, et võiks saarel mingit huvitegevust taas korraldada, aga no vot ei leia endas seda jõudu, et konkreetne liigutus ära teha- no näiteks riputada kuhugi mingi konkreetne üleskutsegi ... Plaan oli mõttes ilus- et tuleb oktoober, selleks ajaks on kõigil sügisesed sahmerdamised sahmerdatud ja siis võiks oma plaanidega lagedale tulla. Ja nüüd ? Oktoober on sama hästi kui möödas ja tegevuste resultaat on endiselt ümmargune null.
No täna nagunii midagi suurt ja ilusat edasitegutsemise vallas juhtuda ei saa, sest kiired teisipäevad on mul kahjuks või õnneks juba harjumuseks saamas, nendegagi on üllataval kombel võimalik harjuda: esmalt helikiirusel maraton marsruudil: lasteaed(tirstule riidessepaneku instruktsioon), kodu ( koerte toitmine, silitamine, lahtiharutamine + seljakott); tagasi lasteaeda (tirts kaasa) ning padavai bussipeatusse. See kõik eelpooltoodu toimub umbes-täpselt 15 minutiga ning selle täpne ja graafikus ajastamine on minu puhul juba hämmastav saavutus. Lisame sinna veel õhtuse linnamaratoni, aga auhind on oma higi ja pisaraid väärt- tantsimine, mu lemmik! Guantanamera, Moonlight Kiss ja teised toredad. Selle tunnikese nimel nädalas tasub võidelda ja loovutada oma mugavusi...