Meemusk Sesamylt

Et sa Sesamy ka nii raskeid küsimusi pead esitama!
Pidasin eile õhta vargsi plaani küsida seda, mida sa minult küsid, hoopis oma tirtsu käest ja siis rõõmsalt tema vastused enda omade pähe siia kõigile imetella pakkuda, a südametunnistus hakkas ikka piinama ... ja vastan igati viksilt ise.

1. Kuidas näevad välja õige jõuluvana ja päkapikk?
Mina olen korduvalt lugenud sellist imeteost nagu "Suur päkapikuraamat"(no igal jõulajal kohustuslik lektüür lihtsalt, tirts on pidurdamatut päkapikuusku). Seal on kogu tõde päkapikkudest väegade põhjalikult lahti seletet ja ma usun neid seletajaid. Et päkadel on oma ühiskond, oma ehituskunst, toimiv koostöö linnu- ja loomarahvaga ning käsitööliste tsunftid, kus muuhulgas tehakse ka kõik riided enesele ise selga. Et Päkade punane müts on kandmiseks ainult talvisel aal ja sedagi vaid selleks, et teised kaaslased neid lumes ikka märkakisd ning ülejäänud osa aastast kannavad nad võimalikult kaitsevärvi rõivastust, et mitte metsa all toimetades silma hakata( päkade suurimad vaenased muide olevat kassid, nii et, ettevaatust kassiomanikud, seda eriti jõulude aal). Samuti on seal kirjas, et päkasid on nii mehi kui naisi, aga et viimaseid pole kunagi näha, sest nemad on kodused ja niisama väljas ei luuri.
Kesse jõuluvana selline veel on? Seda raamatust ei selgu. Äkki too imelik tegelane, kes mu kolmeaastasena oma roosast plastmassist nina, mustade sarvraamidega prillide ja jänesenahast habemega nii ära hirmutas, et vaevu tema ees julgesin seista?

2. Mis värvi on sinu lihavõttejänes?
Lihavõttejänes. Kõlab väga kurjakuulutavalt. Omal ajal mu vanemad pidasid jäneseid küll ja aeg-ajalt söödi mõni nunnu karvakera ää kah, meil, lastel oli alati igast jänkust nii kahju ja käisime veel mitu aega pärast vineerile laotatud nahkasid paitamas... Aga meie pool olid ikka munapühad, mitte lihavõtted. Sibulakoorte ja villase lõngaga värvitud mune ja jäneseid seega omavahel kokku ajada ei mõista. (praegu värvin ja toksin neid mune rohkem tirtsu rõõmuks ja tema ei tea ka jänestest midagi...)

3. Kuidas pakkida kingitusi?
Täits ausalt tunnistan, olen üsna vilets kingipakkija, ikka jääb kusagilt mõni ots narmendama või hüppab kleeplint (see hästi ärapedetu muidugi) valel ajal valest kohast lahti või läheb paber enne kortsu kui olen sajaviiendat korda üritanud kinki sellese ümber pakkida. Sestap olen väga õnnelik, et mõeldi välja selline asi nagu kingitustekott - pistad asja supsti sisse ja valmis kingike ongi! Pealegi on need värvilised kotikesed mitmekordselt kasutatavad ( ja minu roheline mina saab salamisi juubeldada, et liigset loodusvarade raiskamiset ei toimu!).
A üldiselt on see kingituste pakkimine mo meelest üks suuremat sorti tühi töö ja vaimunärimine ja eputav moevärk. Ma annaks asja niisama üle ega pane üldse pahaks kui mulle mu kingid kah niisama käest-kätte antaks, vähem rahakulu, vähem pudi-padi, puhtam elamine...

Ma ei taha taaskord kellelegi meemitamist peale suruda, nii et kes tahab, see teeb edasi.