Kolmapäev, 23. detsember 2009

Eeljõulud

Mulle hakkas see tirtsu leidlik lugemisvääratus nii meeldima, et jäingi näh kasutama.
Nonii , eilne ametitöövaba päev kadus nii kätte ää, et ei saanud õieti arugi, kuhu ta sai... Eile hommikul oli küll tunne, et oleks õige eriti tubli ja asuks kodus askeldama. Mõttes oli palju õues toimetada - tuua metsast kuuseoksad tuppa lõhnama ja rookida lund ja tassida puid ja...
Alustuseks käisin kohe hommikul dusi all ära, et hiljem poleks vaja niiskete juustega väljas olla. Kuivamist oodates aga sattusin imelikke tikkimisvaimustusse. Olen juba tükk aega meeles mõlgutanud, et ainuke asi, mis mul koolipõlve käsitöötundides teha meeldis, oli tikkimine. Ja et see kukkus erinevalt muudest jubesoperdistest mõnikord isegi täitsa talutavalt välja. Sel aastal olingi viimaks nii tubli, et ostsin kokku vajaliku tikkimisriide ja erinevaid mulineesid ning otsisin välja ka mõned ritspistemustrid.
Tjah, esimene proovitöö oli nagu oli, aga suurema tööga plaanisin alustada pikkade pühade aegu. Variante oli mitmeid: imeilus kassipilt, millele aga tarvis umbes 20 eri tooni mulineesid, neist enamikku oma 5-10 tükki. Mis ajaks mu eelarve ikka päris lõhki, arvestades, et iga üksik mulinee maksab 9 kr. Korrutame selle 20-ga ( 180 kr) ja selle omakorda 10-ga ... Oh jaah...
Järgmine varinat olid geomeetrilised värvilised kujundid, tundus kõige lihtsam ka, eriti kui mõni värv asendada juba ette ostetutega. Siis hakkasin riiet välja mõõtma. Mustril oli öeldud, et suurus peaks olema 50x 50 cm. Selgus, et ostetud riide hulk ei vea seda üüratut tahukat välja ja selle täistikkimine võtab vist siiski liiga palju aega. Ja otsustain spontaanselt hakata tegema hoopis armsat maamajakest lilleaiaga. Arvake ära, kuhu mu päev kadus! Ja nüüd arvake ära, kui palju ma tikitud sain? Õige vastus: ukse piirjooned ja peaaegu terve seinapalgi! Tikkimine aga tundub endiselt vaimustav.
Seega on kõik lootused tänase peal: hommikul uksest välja astudes avastasin, et öösel tõusnud paras tuuleke on mu eilse töörügamise mõnuga nullinud: kõik lahtikaevatud teed ja hoolega pühitud trepp on enam-vähem sama paksu lumekatte all kui eile peale tihedat lumesadu. Egas midagi, hakkame aga jälle lihast kasvatama ( avastasin eile kuuris sobrades nimelt, et mul polegi lumelabidat, vaid ainult kõige tavalisem maa kaevamise oma, selline raske metallist kobakas). Ja et praegu on hea lumi mass, tahan kindlasti ilma ära kasutada ja vaipadele lumepesu teha ( tirtsul saab kindlasti üüratult lõbus olema). Ja metsas on endiselt käimata. Ja homseks tahab V mind enda juurde, kuigi kodus oleks nii palju toimetada... Tahaks ise ka mõnes mõttes siiski linna minna, kuigi praam käib meil ka praeguste jääoludega nagu jumal juhatab, nii et mingite konkreetsete kellaaegadega väga arvestada ei maksaks. Jõululaupäevaseid traditsioone tahaks südamest järgida: vanavanemate ja onu hauale ja kesköisele missale toomkirikusse ja pere näha kallil jõuluajal ja... Ah, ma lihtsalt ei tea praegu, mida teha... Jõulud on ikka minu jaoks raske aeg.
Lähen-ei lähe, lähen- ei lähe... Elu karikakramäng...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar