Reede, 11. detsember 2009

Haigus- päästa mind

Nonii, on ilmselge, et eilse töörügamisega tegin endale füüsilises mõttes tõsiselt liiga... Juba eile õhtul läks enesetunne kodus väga kehvakeseks- kõht valutas ja selg oli tuim ja söögiisu oli null ja uni vaevas. Mõtlesin siis - pole midagi, varakult magama ja küllap hea pikk uni mu hommikuks reipamaks teeb.
Aga looda sa- teki all polnud mul korraga uneraasugi enam. Peas keerlesid vaid segased mõtted eesootavast raskest nädalast ja enesetunne läks aina hullemaks. Viimaks läks süda nii pahaks juba, et kobisin heaga oma narilt alla ja tegin omale aseme põrandale juhuks mind peaks olema tabanud õõvastav kõhugripp( sest just neid sümptomeid enesel kahtlustasin), mille puhul on wc-sse jõudmine sageli sekundite küsimus ja nari järsust redelist allaronimine sinna juurde ilmselgelt ei kuuluks ...
Külmavärisesin ja higistasin siis põrandal, kukal tuim ja sain vahelduva eduga isegi magada. Hommikuks oli pilt ikka kehvapoolne, kaalusin tõsiselt tööle minemata jätmist, aga ikka mingi kuri ork oli seljas - no nii hull see asi nüüd ka pole, ehk läheb päeva peale paremaks.... Veeretasingi end tuimadel jalgadel kohale, kuumutan ennast pontso sees ja puhuri ees, aga arhiivi poole isegi ei vaata. Istun vaguralt helendava ekraani ees ja üritan teha töötava inimese nägu.
Ja sedasi mõtiskelles tuli mulle isegi üks päästev mõte - ehk ongi see haigus tulnud mind hoopis päästma. Et ma endale toimetamistega liiga ei teeks. Üldjoontes näeks minu lähipäevade graafik välja selline:
11.12 - valla jõulupidu ( kusjuures enne seda tuleb mul veel tirts linnast ära tuua)
14.12 - linnas, seminaril ( õhtuks koju koerte man ning kütma)
15.12 - linnas line-trennis + esivanema sünna
16.12. - linnas tirtsu trenni jõulupidu ( hea kui õhtuks koju tagasi pääseb, kui ei, siis alles neljap hommikul)
18. 12.- linnas - tirtsu viimane trenn
19.-20.12- päälinnas ( KuMu, Estonia, kaguete sugulaste külastamine jne)
22.12. - linnas, viimane tantsutrenn ja / või lasteaia jõulupidu
29.12 line-jate jõulupidu

See saab tulema üks meeletum aja-, raha ja eeskätt energiaröövellik aeg. Mis tähendab, et jõuluks on toss totaalselt väljas. Mis on omamoodi isegi hea, sest siis lihtsalt puhkan ega põe totakat jõulumasendust ehk.
Hah, ja siis seda graafikut vaadates tekib veel küsimus - millal ma ustava riigiteenistujana siis need kohustuslikud 5 päeva nädalas tööl peaks huvitav olema? Millal tuba kütma? Millal koertega jalutama? Millal rõõmus ja tegus emme olema?...
Sealt aga tekkisiki salakaval mõtteke, et kui ma nüüd see nädalavahetus jääkski tõsiselt haigeks, siis see haigus jätaks mõne igavama osa sellest graafikust välja ja seda igati loomuliku, mitte leiutatud põhjusena. Mis laseks normaalsemalt hingata. Loogilisemalt mõelda. Mitte uisa-päisa elus ringi tormata, midagi õieti nägemata, kogemata, süvenemata ... Mulle nii ei meeldi. Mulle on vaja stabiilsust, rahulikku ja turvalist kulgemist, pikka mõtiskelu, asjaolude vaikset jälgimist, ajavoolus sõudmist, sujuvat edasijõudmist.

1 kommentaar:

  1. sellest on ammu aru saadud, et kui sa ise ei oska aega maha võtta, võtavad Juhtivad Jõud selle sinu eest :)

    VastaKustuta