esmaspäev, 14. detsember 2009

Killukesi nädalavahetusest

* Olin haige ( koos tirtsuga põdesime täpselt sama imelikku kõhutõbe).

*Magasime nii reedest laupäeva kui laupäevast pühapäeva 12 tundi jutti ( hoolimata sellest, et reedeöine vallapidu teispool mu korteriseinu kestis ma ei tea mis kellani öösel, mina jäin kesköö aegu magusaste magama ja tümps ega purjutavad kaaskodanikud ei häirind üldse).

* Oskar näitas valla keelepeksjatele koha kätte.
Khm, nojah, on ju kogu saarele enam-vähem üldteada, et mina oma koeri üleüldsegist ei sööda, jooda, silita ega käitu nendega kuidagi inim(koera)väärselt. (sest kuidas muidu seletada aeg-ajalt mu ukse taha ilmuvaid Chappi hädaabi-pakikesi, tühje supipurgikesi; ilma minu loata küla vahele pahandust tegema lastud penisid v lõputut tigedat klatsi antud teemadel...). No vot, kallid jõulupeo külalised muidugi omas suures hääduses olid mu orvukestest koerikutele präänikut pakkunud( mida muide IGAL valla jõulupeol täiesti tasuta laudadele jagatakse...). No Priit kui iginäljane endine varjupaiklane oli kõik ustavalt sisse puginud, aga Oskar näitas pakkujatele mõnuga keelt ja laotas kõik pakutu mööda oma territooriumi laiali- sööge ise oma piparkooke, kui tahate. Haa, ja siis tulge öelge veel, et minu koerad on näljas!!

* Küpsetasin pirukaid.
Olgu kohe öeldud, et mina pole suurem asi kokkaja ja köögitoimkonnast viilin mõnuga kõrvale kui aga juhus avaneb. Kui muidugi mõned erilised kirgastumishetked välja arvata( mis seisnevad peamiselt erinevate suppide valmistamises, mida ma enesegi üllatuseks hästi valmistada oskan). Aga küpsetamise alal olen ikka üsna algaja...
Aga vot seisis mul sügavkülmas juba pikemat aega üks pärmitaigen. Pühapäeva pealelõunal võtsin siis viimaks julguse kokku ja hakkasin sellest pirukaid meisterdama. Osa tegin seene-oliivitäidisega, osa mustikamoosiga. Isegi tirtsul läks täidist hakkides oma tõbi meelest ära( muidu oli ikka kogu aja diivani totaalselt hõivanud, nii pikk kui lai ( loe: nii pisike ja kõhn) kui ta ongi. Tegi muudkui hädist nägu ja nõudis teed ja küpsist ja sooja toitu ei söönud üldse. Isegi mitte oma lemmikuid. Hakkasin juba vahepeal oma liigse kanaemastumise pärast muret tundma).
Pirukad tulid peaaegu et välja. Kuigi kuumutasin nad pisut üle, moosipirukad ei sesinud koos ja osa moosi valgus välja ja kõrbes pirukapõhjadele.
A muidu- esimese korra kohta pole paha. Mõlemad tegijad sõid ja kiitsid. Ja tervenesid.
Ja tulid esmamspärval vapralt hommikul läbi karge külma. Kes siis lasteaeda, kes tööle.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar